No ei lase raamatutest kirjutada

009n
* “Värvi ja tapeedi” koost. Margit Aedla

Kord tuleb päev, kus kõik on värvitud ja tapeeditud, pahteldatud ja lihvitud, ja mul on jälle aega raamatuostmisest kirjutada, aga see ei ole see päev. Hiljuti tõstsin ostetud raamatuvirna riiulisse ja ei võtnud neid paar nädalat kotist väljagi, rääkimata siis õigesse riiulisse tõstmisest või, oh vaeva, yles pildistamisest. Olen nad ainult märkmikusse kirja pannud (Bookdepository pakkus ka hiljuti soodusvärke ja tellimused on tulekul), lootes, et kord teen kõik tasa. Aga mitte veel, esialgu ma veel värvin ja tapeedin, pahteldan ja lihvin.

Kolmapäevaaruanne

Mida ma siis parasjagu loen?
“Goblin emperori”, mis on igati kiitu väärt (ehkki pole veel kindel, kas kogu hullunud kiitu), eriti kuna selle esimene peatykk on täpselt sama Abercrombie “Half a kingiga” – pärimisjärjekorras kaugel olev miskipoolest poolik/goblinlik kuningapoeg saab ootamatult valitsejaks, kui ylbed ja põlglikud isad-vennad eest ära mõrvatakse – aga raamat ise on hoopis teine. Peamiselt poliitikast (hämmastav, kuidas päriselus ei viitsi ma õieti ajalehtegi lugeda, aga korralik kuningapoliitika, oojaa) ja tysetriloogiatega harjunult on mul väga raske mõista, et tegu on yhe suhteliselt kõhna raamatuga – tegevus liigub nii pikkamööda, et vast lehekyljeks 2000 ootaks draamat ja tragöödiat, aga siin pole lehti viitsadatki. Lisaks oli mõrvatud isaks kõrk haldjakuningas ja ehkki nende rassid on seal segunemas, valitseb goblinkeiser peamiselt yleolevaid haldjaid. Ma teen lugemises aeg-ajalt naermispause, et kujutada ette, kuidas see toimiks Thranduili kuningriigis, kui Kili ja Taurieli sigimiseksperimendist asja oleks saanud.
Oh haldjarassism.

Mida ma kyll järgmiseks lugeda võin?
Teine raamatukoguskäik varus mulle veel paar Bujoldikat, kyllap neid.

Ettetellingud

001m
* “The goblin emperor” Katherine Addison
* “Words of radiance” Brandon Sanderson

Tellisin need umbkaudu detsembris ette, kui kummagi hind oli viisakalt kuue euro ymber. “The goblin emperori” kiidetakse nii palju, et ma vist polegi lugenud, millest seal juttu on (ju vist esineb seal keiserlikke goblineid?), ja “Words of radiance’i” kiidetakse veelgi enam. Tõsi, et see on Sandersoni selle sarja teine raamat ja et esimest mul veel polegi (lihtsalt tellides ei ole see enam kuueeurone)(kyll jõuab), aga kas ta pole mitte vaimustavalt priske oma 1300 lk juures? Eeldatavasti tuleb sari kymneosaline ja jääb yle ainult loota, et seda kiites veidigi liialdatakse, sest kui mind tabaks vaimustus ja seejärel kannatamatus osta järgnevad kaheksa suurte kõvakaaneliste esmaväljaannetena, siis peaksin neile kyll vist miski isikliku raudjalgse riiuli varuma.

Kerge koomiksisaak

005mm
* “Hawkeye vol 1&2: My life as a weapon & Little hits” Matt Fraction & David Aja
* “Young Avegers vol 3: Mic-drop at the edge of time and space” Kieron Gillen & Jamie McKelvie
* “Rocket Raccoon vol 1: A chacing tale” Skottie Young

Kui aus olla, siis esimesed kolm ostsin lihtsalt ilu pärast, olen neid arvutist juba lugenud, aga mõnikord tahaks ka pärispilte vaadata; Rocketi oma tellisin vist juba augusti lõpus ette muidugi filmi-Rocketist innustunult.

Kolmapäevaaruanne

Mida ma siis parasjagu loen?
Vinnasin end viimaks raamatukokku ja haarasin rohkelt meelelahutuslugemist (kuidas muidu selle hirmsa märtsiga võidelda) ja praegu on pooleli Pratchetti “Carpe Jugulum”, mida ma lugesin kunagi arvutist pdf-failina, mis õieti ei käigi õige raamatulugemise alla. Siiani täidab oma meelelahutusylesannet hästi.

Mida ma kyll järgmiseks lugeda võin?
“Rocket Raccooni” koomiksit, mis oli nii kaua eeltellimuses ja mille ilmumiskuupäeva nii palju edasi lykati ja mida siis postiljonid nii kaua siia tassisid. No lõpuks jõudis kohale.

Aega on

003mn
* “Moonutatud aeg” Claudia Hammond

Imelise Teaduse sarja kallid hinnad on enamasti ärritavalt kõrged, aga seekord oli poes kena allahindlus. “Moonutatud aega” olen ma neist ka kõige kauem piielnud – seal on nimelt juttu ajatajust ja nii palju, kui ma seda poes olen lapanud, tegutsevad seal mh õppejõud, kes õpilasi katuselt alla viskavad (ikka batuudi või asja peale), et neilt pärast kysida, et mis tunne oli ka. Igati huvitav teadusala.

Kolmapäevaaruanne

Mida ma siis parasjagu loen?
Steven Brusti “Jheregit”. Alguse asi (u 40 lk), aga meenutab veits Locke Lamorat, kui hea jutuga vargapoisikeste asemel oleks hea jutuga salamõrtsukamehed, kes lisaks on ka võlurid ja kellel on n-ö wit bond hea jutuga minidraakoniga. Eks näis, mis edasi saab.

Mida ma kyll järgmiseks lugeda võin?
Mul on Brusti raamatuid kokku kolm (sarjas endas on lugematu arv)(vahest kymme), nii et tõenäoliselt neid, aga pikaldaste sammudega on lähenemas ka postiljonid, huvitav kraam (nt “The goblin emperor”) kaenla all. Seega igatahes midagi fantaasiarikast.